Raie Eesti metsades
Raie Eesti metsades toimub vastavalt metsanduse arengukavale, mille kohaselt on jätkusuutlik raiemaht Eesti metsades 12,6 miljonit m3 aastas. Jätkusuutlik tähendab siin seda, et raie on kooskõlas metsa juurdekasvuga ja metsade tagavara ei vähene raie tulemusena. Tegelikkuses on raiemaht vaid mõnel aastal küündinud arengukavaga lubatud mahuni ja alaraie tagajärjel toimub Eesti metsade tagavara ja pindala pidev suurenemine ning keskmise vanuse kasv.

Raiemaht Eesti metsades, miljonit m3 

 Allikas: Statistiline Metsainventuur

Riigimetsades on raiemaht olnud küllaltki stabiilne, teistele omanikele kuuluvates metsades aga on raiemaht tuntavalt vähenenud.

 Erinevate puuliikide raiemaht, miljonit m3, Eesti metsades 2005. a võrrelduna metsanduse arengukava aastase raiemahuga

Allikas: Statistiline Metsainventuur

2007. aasta raiemahust 5,59 miljonit m3 moodustas uuendusraie 4,01 miljonit m3 (sellest lageraie 3,82 miljonit m3) ja hooldusraie 0,92 miljonit m3 (sellest harvendusraie 0,71 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%. Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende omanikud tohivad neid kasutada ainult riigimetsa langetamiseks sõlmitud lepingute täitmiseks. Kuna osa erametsaomanikke teeb raietööd ise või on raiutavad kogused harvesteride kastamiseks liiga väikesed, siis on harvesteride osakaal teiste omanike metsades toimuvas raies väiksem kui riigimetsades. Peaaegu kogu raie harvesteridega teevad sellele spetsialiseerunud erafirmad. Eesti metsamajanduses on 3 282 töötajat ja puidutööstuses 18 751 töötajat, mis moodustab hõivatud inimeste koguarvust 490 241 märkimisväärse osa (2007.a., Statistikaameti andmed). Illegaalse raie osa koguraies on umbes 0,2%.