Puitmaja võib olla kas puitkarkass- ehk puitsõrestikmaja või palkmaja.

Puitkarkassmaja

Puitkarkassmajade seinad, nii kandvad kui ka mittekandvad, ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Siseseintesse jäetakse soojustus vahel ka paigutamata. Vahe- ja katuslagedes tarvitavateks taladeks on enamasti piisava ristlõikega prussid. Kui tala pikkus on suurem (tavaliselt üle 3,3–3,6 meetri), tuleks prusside asemel kasutada liim-, spoonkihtpuitu vm suurema kandevõimega materjali.

Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid:
- platvormmeetod;
- posttalameetod;
- jätkuvpostidega karkass;
- tehases valmistatud elemendid.

Platvorm-puitkarkass

Platvorm-puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse korruste kaupa. Nimetus on tulnud sellest, et ehitatava korruse põrand on seinte ehitamisel tööplatvormiks.

Enne seinte püstitõstmist naelutatakse neile külge tuuletõkkeplaat. Korruselamutes, kus vajalik jäikus on suurem, on selleks vineer või OSB. Ülemised vööprussid (seina püstiasendis horisontaalsed) on kahekordsed, neisse jäetakse avad ülejäänud seinaosadega sidumiseks. Karkassi siseseinad jäetakse esialgu katmata, et katus kiiremini peale saada.

Valmis seinaosa püstitõstmiseks kraanat ei vajata.

Seintesse jäetakse avad akende, uste jm vajaliku jaoks. Seinakonstruktsiooni peale paigaldatakse järgmise korruse vahelaetalastik ja vahetult selle peale põranda alusplaadid. Vahelae talade otsad seotakse jällegi vöötalaga. Fotol on näha kaks seinaosa vöötala, mis paiknevad lapiti ja nende peal olev serviti asetsev vahelaetalade vöötala. Karkassipostide ja vöötalade mõõt on sageli 50*150 (kui ei ole hööveldatud), postide vahekaugust ehk sammu aga kontrollitakse arvutuslikult (samm on tavaliselt 600 mm, vajadusel pannakse postid kahekordselt). Tänapäeval on soojustus sageli paksem kui 150 mm, tavaliselt saadakse 225 mm kahe kihina nii, et lüüakse postide külge täiendav roov 50*50 prussist (horisontaalne)..

Karkassipuit peab olema tugevussorteeritud kambris kuivatatud puit. Tugevussorteerimisel saab iga pruss tugevusklassile vastava templi. Soojustus paigaldatakse peale karkassi katuse alla saamist.

Platvormmeetodil ehitamiseks vajalikke täpsemaid jooniseid leiab RT-kaardilt Platvorm-puitkarkass. Platvormmeetod on hästi kombineeritav teiste meetodite, tehase elementide kasutamisega jne.

Posttalameetod

Põhimõtteliselt on igasuguses puitkarkassmajas postid ja talad, ent sellist terminit kasutatakse juhul, kui postid-talad on suurema ristlõikega ja neid on seetõttu harvemalt. Samuti jäetakse need sageli nähtavaks.

Kesk-Euroopa vanad puitkarkassmajad on ehitatud posttalameetodil.

Postide ja talade omavahel sidumiseks kasutati varem keerukaid tappliiteid, tänapäeval aga üha enam metallist liitmikke. Liitmike variante on tohutult, tihti kombineeritakse neid mitmesuguste lihtsamate tappide, tugipindade ja muuga.

Postide-talade liited jäetakse sageli sees ja väljas nähtavaks ning tehakse nii lihtsaks kui võimalik.

Heinola elamumessiks püstitatud ridamajas on järgitud vana printsiipi, postid-talad on fassaadil selgesti näha, liited nende vahel on aga kaasaegsed.

Postid ja talad on ühtlasi ka sisekujunduselemendid.

Jätkuvpostidega karkass

Sel juhul kasutatakse kandvateks postideks pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Meetod on töömahukas, kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides. Seepärast tuleks eelistada platvormmeetodit, millega karkass märksa kiiremini katuse alla saadakse.

Jätkuvpostidega karkass on töömahukas ja aeglane meetod.

Tehaseelementidest puitkarkassmajad

Tehasemajade ehitamiseks on palju variante, kõige üldisemalt on tegemist kas tasapinnaliste või ruumiliste elementidega. Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse. Mooduli suurust piiravad vaid transporditingimused.

Ruumiliste moodulite valmistamine algab seinapaneelidest. Tasapinnaliste elementide tootmisel protsess sellega piirdubki.

Tasapinnaliste elementide tootmisel on levinum nn suletud paneel, kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud. Vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid. Avatud paneeli, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd vähe võitu tavalise platvormmeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta.

Majade tehases tootmise eeliseks on suure osa tööde tegemine mitte ehitusplatsil, vaid kontrollitud tehaselistes tingimustes. Maja montaazh ehitusplatsil käib kiiresti ja konstruktsiooni niiskumise oht on väike. Oluline on ka kõrgem tööviljakus, sest häid ehitustöölisi napib. Puuduseks peetakse majade ühetaolisust, ent kaasaegsete masinprojekteerimismeetodite juures võib iga maja olla erinev.

Tasapinnalisi suletud paneele kasutatakse ka välisseinapaneelidena majades, kus vahelaed ja siseseinad on betoonist või muust materjalist. Põhjuseks asjaolu, et puitkarkass-sein on sama soojapidavusega seintest kõige õhem, arvutuslikult saab samale vundamendile kuni 3% täiendavat elamispinda.

Palkmaja

Palkmajad ehitatakse tänapäeval valdavalt rõhtpalkmajadena, kus seinapalgid paiknevad horisontaalselt. Vanemates palkmajades kasutati ka püstpalkidest seinu, ent need kaeti kas puitvoodri või krohviga, ja kuna väliselt ei ole palke üldse näha, siis selliseid maju üldiselt palkmajadeks ei peeta.

Palkmajad erinevad eelkõige kasutatava palgi tüübilt, enamkasutatavad on:
- käsitsi töödeldud ümarpalk;
- masinal töödeldud ümar- või ovaalne palk;
- masinal kandiliseks töödeldud palk;
- kandiline liimpalk.

Vahel harva kasutatakse ka masinal töödeldud kandilise või ümara palgi pinna järeltöötlemist kirve või vastava masinaga, et jätta muljet käsitööst.

Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Kuna puit kuivades kahaneb ristikiudu päris palju, pikikiudu aga üsna vähe, tuleb palkmaja konstrueerimisel sellega arvestada, näiteks uste ja aknakarpide juures.

Palkide omavahel sidumiseks töödeldakse nende alumisele pinnale süvend, nn vara. Maja kokkupanemisel pannakse palkide vahele linavildist riba, mis tagab palkide liite sooja- ja tuulepüsivuse.

Kandiliseks töödeldud palkide vara on tuulepidavuse parendamiseks sageli mitme soonega. Palkmaja nurgatapp on tavaliselt selline, kus palgi otsad ulatuvad seinast välja.

Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist.

Korraliku palkmaja nurgatapp on üsna keeruka konstruktsiooniga.

Ümarpalgist ja õhemad kandilisest palgist seinad tõmmatakse stabiilsuse suurendamiseks tõmmitsatega kokku. Võimalik on ka palkseina ja puitkarkassi koos kasutamine.

Artiklid

1. C. Haidinger, Puitkonstruktsioonide arenguperspektiividest
Ehitaja, 6 (82), 2003

2. A. Just, Puitkonstruktsioonide liited
Puuinfo 2005/1, lk 22–24 / Puit ehituses 2004

3. Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormid
Puuinfo 2005/2, lk 26

4. Per-Erik Eriksson Puidust vahelaepaneelid
Puuinfo 2006/1, lk 34- 38

5. E. Just Puitkonstruktsioonide projekteerimisest, ehitamisest ja järelevalvest
Puuinfo 2006/2, lk 29- 33

6. K. Õiger Puidust, puidupõhised ja teistest materjalidest komposiitkonstruktsioonid
Puuinfo 2006/2 lk 35- 41